Teema 4

Pekka Himanen tõstis oma raportis selliseid globaalseid probleeme nagu:

• Rahvusvaheline maksude konkureerimine. Iga riik püüab luua sobiliku maksude taset, et stimuleerida investoreid teha äri oma riigis.
• Rahvusvaheline tööjõu jagamine maailmas. Globaalne tootmine asub riikides, kus tööjõud on odav.
• Europa vananev ühskond. Ühiskonnas on suur osa pensionäridel.
• Kultuuride kasv. Majandus kasvab mängude, filmide, disaini ja muusika valdkonnas eriti hästi.
•  Meditsiini ja geneetika arenemise kasv vananevas ühiskonnas.
•  Rikaste ja vaevaste inimeste vahe. Põhjused – maailma turg ja suur vahe informatasiooni kätesaadavuses (arenenud ja arenevate riikide vahel).

Raportis oli toodud kolm mudeli majanduse ja tehnoloogia kohta:

1. Sillicon Valley – USA mudel. Mudeli probleemiks on see,  et ühiskonnas on rikaste ja vaevaste inimeste vahel olemas kihid. Esimesed õpivad ja saavad haridust, teised tegelevad kriminaaliga. Näide oli Kalifoornia – tehnoloogiliselt araenenud piirkond, kuid seal protsentuaalselt jagatuna paljud kodanikud istuvad vangals. Üks aasta vanglas maksab rohkem kui ühe aasta Harvardi õpimise tasu.
2. Singapuri mudel – Asia mudel. Odav tööjõud ja maksude tasud on sobilikud investorite jaoks.
3. Soome mudel – Euroopa mudel.

Igal mudelil on omad probleemid ja täna nad vajavad innovaatiliseid muudatusi. Edasi raportis pakutakse 10 võimalusi kuidas saab Euroopa mudeli muuta. Ma toon siia juba olemasolevaid- ja lisan oma arvamust:

1. Communality (ühiskondliku tunne?). Inimene, kes elab ühiskonnas, peab seda tunda. Ühiskonnas peavad olema ühised eesmärgid ja iga üks ühiskonna üksus peab töötama selle saavutamise nimel. Hetkel Eesti töökultuuris väga populaarseks lahenduseks sai töö jäotus. Iga tööline või osakond meeskonnas teeb oma tööd ja tulemusena ilmub ühine produkt. See on hea siis kui töö on jagatud mõistlikult ja olemas inimene või meeskond, kes paneb kõik tööosad kokku ja käivitab projekti. Kuid tavaliselt ma näen sellist situatsiooni millal iga inimene teeb oma tööd ja teistest osadest üldse ei mõtle. Sel juhul perspektiivis terve projekti käivitumine on komplitseeritud kui osakonnad omavahel piisavalt ei suhtle. Ja tavaliselt sel juhul ei ole inimest  kes vastutaks terve projekti eest! Kõik osad on tehtud, eraldi näd töötavad ilusalt, aga tuleb aeg panna süsteemi tööle tervikuna. Siis tuleb välja, et omavahel nad kokku ei lähe ja on raske tagantjärgi analüüsides leida, kes süüdi on. Hakatakse aega ja raha raiskama, et parandada süsteemi nii, et kõik tervikuna töötaks. Mina nägin seda riigiasutuse projektis - vastutava isiku pole olnud, projekti juht ei vastutanud projekti käivitamise eest, lõpuks parandas kõiki tavatööline, kes pidi selle projektiga töötama ja ta ise käivitama. Seega olen nõus, et ühiskondliku tunne peab olema igas projektis, mis töö jagamisel baseerub. Ning peab olema isik, kes vastutaks tulemuse eest ja ühiskndliku tunnet looks.
2. Encouragement. Selles osas räägitakse sellest, et kui inimene tahab rikkaks saada, peab ta mõtlema ka sellest, et ta teisi vaesemaks ei teeks. Minu arvamusel on see printiip väga tähtis meie ühiskonnas. Näiteks, kui firma omanik teeb enda kasuks suurema tulu tööliste palgafondi eest, on väga pahaks variandiks tööliste jaoks. Hiljuti Delfis ilmus artikkel ühest firmast ja mulle väga meeldis kuidas firma omanik seletas, et ta ei saa töölistele maksta niivõrd madala palka, et ta ise selle palgaga elada ei saaks (1). Rahaline heaolu peab kasvama igal tasemel võrdselt.

Põhikontseptsioonid sotsiaalseks arenguks Euroopas.

1. Loominguline majandus – selge on see, et Euroopa ei saa konkureerida odava Aasia tööjõuga. Arenenud riigid peavad tõstma tootlikust innovatiivsete lahenduste abil. Uurida uusi majanduse alasid. See osa vajab finantseerimise kasvu. Mina arvan, et innovatiivsed lahendused saaks tulla siis, kui teadlased otseselt tootmisega töötaks. Selge see, et teadlane ei saa hakata katset tegema tootmise protsessi käigus. Kuid ta saaks uurida tootmises, millised probleemid nendel on ja luua katsebaase ülikooli raames, et selliseid probleeme kunstlikult korrata ja lahendusi leida. Mina ise töötan ühes katsebaasis, Alguses ideeks ol pidev töö ja katsed Eesti Maalikooliga. Kui baas valmis sai, hakkasime lihtsalt tavalise tootmisega tegelema et kulusid väiksemaks teha. Muidugi, ilma finantseerimiseta ei saa midagi katsetada ja uurida. Kuid kasu on olemas näiteks õpilaste jaoks, et nad saaks praktikat teha ja vaadaks, kuidas reaalelus tootmine toimub.
2. Loominguline heaoluühiskond – ühiskonnas inimestel peavad võrdsed tingimused olema selleks, et iga inimene saaks oma potentsiaali realiseeruda. Me maksame riigimakse ja ootame, et riik kaitseb meid ja pakub võrdseid võimalusi enda realiseerimiseks ühiskonnas. Elukestev õppimine peab olema loogiline, inimene peab oma tööoskusi arendama. Areng toimub oma tööerialas. Kuid on selliseid inimesi, kes tahavad õppida teist eriala ja siis probleemid tekivad. Hetkel täiskoormusega inimene peab töötama minimaalselt 40 tundi nädalas, kuid tavaliselt mitteametlikult veelgi rohkem. Vaatame põllumajanduse töölisi või juriiste, kes töötavad varahommikust hilisõhtuni. Ja saavad selle eest heal juhul lisatasu, kuid seaduse järgi tegu on ületundidega, mis makstakse 1,5 tariifiga välja. Eestis on riigiasutusi, kes maksavad töölistele ületundide eest tavalise 1,0 tariifiga ja vormistavad maksu nagu lisatööd. Kui sellised asjad toimivad riigiasutustes, mida siis ühiskonnast oodata? Ma arvan, et töö nominaalaeg peab olema veelgi vähem, siis inimestel on vaba aega rohkem, ka soovi enesekasvuks oma- või teises valdkonnas. Tööline peab olema julgem ja oma õigusi kaitsma. Probleem on selles, et kui inimene hakkab oma õigusi kaitsma, aga riik ei toeta ega kaitse ta, siis töölisel on tõenäosus kaotada vaidluses tööandjaga suur. Mina ise ka osalesin vaidluse protsessis, õnneks minu tuttavad juriistid mind aitasid - siis sain oma õigusi kaitsta, muidu raske seda teha oleks. Kui kõik teised töölised kannatavad tööandja ebaseadusliku käitumist, siis tööandjad teevad nii nagu tahavad. Ja tööline kardab oma töökoha kaotada, mis on suureks probleemiks meie ühiskonnas.
3. Kasulik areng inimesele – räägitakse tasakaalust tootmise protsessis et inimestel nii palju stressi tööl poleks. Stressi tõttu võib ta haigestuda. Püstitatakse pensiooniaja tõstmise probleemi. Meie ühiskonnas töölise tervise seisukord peab olema väga tähtis. On vaja haigusi edendada. Mina arvan, et kõik haigused tekivad stressi tõttu. Kui inimestel oleks rohkem aega spordi-, hobide- ja enda arenemisega tegeleda siis oleks ka haigusi vähem.  Vaimne tasakaal peab inimestel olema, aga kui inimene peab ttöl elama siis seda saavutada võimalik ei ole. Siia sobiks sama mõte millest ma juba varem kirjutasin - et töö nominaalaeg peab olema vähem, kuus tundi päevas on piisav.
4. Globaalne kultuur – selles osas räägitakse Euroopa ühiskonna vananemise probleemist ja lahenduseks pakutakse tööjõu migratsiooni. Sellega olen ma osaliselt nõus – riigid, kus ühiskond vananeb ja palgad on kõrged, saavad oodata noorema tööjõu teisest riikidest. Eesti sellel juhul on halvemas olukorras - meie riigis palgad nii kõrged ei ole ja meie nooremad kodanikud sõidavad Eestist ära kõrgema palga otsmiseks. Ja migrantidel on valiku kuhu sõita, nad valivad riike kus makstakse rohkem ja sotsiaalsed tingimused on paremad.

Eestis on identsed probleemid mis raportis püstitatud. Ma väga loodan, et rakendatakse midagi selleks, et inimestel oleks peamikeks tegevuseks elus mitte töö, vaid pere, tervis eneseareng jne. Kuid tõenäoliselt tööline peab muutuma ka ise, otsustada, mis tegelekult tal vaja komfortse elu jaoks. Tean inimesi, kelle jaoks on vaimne tasakaal palju tähtsam kui rikas elu, siis nad töötavad osalise koormusega. Ausalt öeldes suurem osa nendest proovisid seda teha Eestis, kuid pärast välismaale kolinud. Näiteks, Inglismaal selle eluviisiga inimene saab paremini elada Eestiga võrreldes. Mina tegelikult tahaks osalise koormusega töötada ka, siis saab rohkem õppida. Kahjus pole see minu palgaga võimalik.

1 - http://arileht.delfi.ee/news/uudised/presidendilt-tunnustuse-saanud-toostur-mul-oleks-oma-tootajatele-piinlik-maksta-palka-millega-ma-ei-saaks-ise-hakkama?id=77178864