Teema 2

Enne veebi tulekut ehk 1991 aastal juba paljud ettevõtted tegelesid arvutimängude ja mängukonsoolide tootmisega. Ja tuntumaid nendest olid Nintendo(1), Sega Interprises(2), Konami (3), Namco (4). Arvitumägude ajalugu hakkas 1950-ndatel, kuid arvutimängud saavutasid oma populaarsust alles 1970-nditel.

Esimene laialt tuntud arvutimäng oli Spacewar!, mis ilmus 1962 aastal (5). Videomängude kuldne aeg oli 1978-1982a, millal Namco hakkas tootma arkaadi žanris mänguautomaate. Kõige populaarsem nendest oli: Galaxian (pilt 1), Pac-Man, Donkey Kong jne. 1983 aastal Nintendo esitas Mario Brosi. (6). Koos arvutide ja konsoolide arenemisega arenesid ka mängud. Kuid kõige populaarsemad mängud olid mitu korda ümber kirjutatud ja uuendatud. Hetkel veebikasutaja saab vabalt leida samad mängud flash versioonis ja vabalt mängida. Üldjuhul mängude tootmise ettevõted olid juba enne veebi tulekut ja veelgi edukamalt tegutsevad ka tänapäeval.  

 

Pilt 1. Galaxian.

Teises osas räägin natukene tekstipiiparist, mis on tänäpäeval tavakasutusest kadunud. Inimene, kes tahtis saata sõnumi, pidi helistama operaatorile ja ütlema sõnumi teksti ja abonendi numbri. Signaali kannataksid edasi raadioaparaati abil tekstipiiparile. Tektipiipar peab pidevalt “kuulama” fikseeritud raadiosagedust. Tekstipiipar aktiveeritakse oma numbrile vastavalt, siis tuleb signaal ja sõnumitekst(7). Tänapäeval tektsi ja toonipiiparid kasutatakse ainult haiglases (Eestis mitte) ja sõjaväes. Kuid ilmselt varsti see sureb ka välja. Samsung koos CellTrust-ga hakkas looma süsteemi, mis asendab tekstipiipari süsteemi. Antud süsteem nimetatakse PULSE-ks ja ta töötab telefonide (Galaxy) ja käekellade (Galaxy Gear) kaudu. Antud süsteem peab lahendama põhilisi tekstipiipari probleeme: pimedad tsoonid ja andmete kaitsmine (secureSMS). 

Rohkem sellest süsteemist: https://www.youtube.com/watch?v=Rl1ZUn5fLF4

Naljakas reklaam tekstipiiparist: https://www.youtube.com/watch?v=ZGpNzimt22k

1 - https://ru.wikipedia.org/wiki/Nintendo

2 - https://ru.wikipedia.org/wiki/Sega

3 - https://ru.wikipedia.org/wiki/Konami

4 - https://en.wikipedia.org/wiki/Namco

5 - https://en.wikipedia.org/wiki/Spacewar!

6 - https://ru.wikipedia.org/wiki/Mario_Bros.

7 - https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D0%B9%D0%B4%D0%B6%D0%B5%D1%80

Pilt 1 - https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/0/09/Galaxian.png

Ebaedukad IT projektid.

Top4Top (1).

Esimeseks  ebaedukaks  IT projektiks, mis mulle huvi pakkus, oli  Venemaal tehtud sotsiaal-meedia portaal Top4Top. 2007 aastal Dmitri Dibrov ja Lev Novoženov esitasid  oma produkti mille põhiidee oli selles, et interneti kasutajad saaks suhelda tuntud  inimestega: naitlejate-, sprotlastega  jne. Kogu investeering projektisse oli  ligi 15mln dollarit.  Nendest 5mln olid kulutatud reklaami peale (2).

Fiasko põhjused:

• Kasutajad ei saanud lubatud funktionaali;
• Kasutajad ei saanud projekti ideedest aru;
• Suur osa rahast oli kulutatud turundusse. Seetõttu oli lubatud palju rohkem kui realiseeritud.

Nagu kokkuvõtlikult ütles majanduse ja innovatsiooni õpejõud Mihhail Hohmitš: “Pole vaja investeerida turundusse, kui projekt on veel värske ja tehtud vaid pooleli” (3).

Projekti ambitsioonidest veel räägib auktsioon, kus oli müügis projektiga seotud kontoritehnika: 3 süsteemseid plokke, 36 monitoore, 14 printereid, 30 sulearvuteid, 39 nutitelefone ja 56 servereid (4).

Kodak

1975 aastal Steven Sasson tegi esimese digitaalse kaamera, milles oli 10 000 pikslit. 1986 aastal kaameras oli juba 1,4 mln pikslit (5).

Sellel ajal Kodak tegeles filmilintidega ja nad ei tahtnud oma äri ära kaotada. Seepärast kaameraid turule ei ilmunud. Kodak hakkas müüma digitaalkaamerat koos konkurentidega ja seega ei saavutanud  hea positsiooni turul.

Teine Kodaki viga tekkis siis, kui nad hakkasid tootma  fotoapparate Wi-Fi-ga koos, kus oli võimalus jagada oma pilte internetivõrgus. Kuna  tarbijad ei ostnud Wi-Fi tõttu neid suuri kaameraid ja Kodak lõpetas oma idee edasi arendamist.

Õpetuse kokkuvõttes Pete Pachal rõhutab:

• Pole vaja karta rikkuda oma vana äri uue toote nimel;
• Innovaatilised ideed  peavad olema riskantsed. Pole vaja idee ära tappa, kui esimene tarbijate reaktsioon oli halb (6).

Google projects have failed.

Võtsin Google-t, tahan  näidata, et mitte kõik Google projektid olid edukad.

1. Google Lively – virtuaalne maailm, kus inimesed saavad suhelda jne. Projekt elas: 31 juuni – 31 detsember, 2008. Pandi kinni, ei olnud kasutajaid.
2. Google TV. Oktoober 2010 - juuni 2014. Oli konkurent Apple TV-le. Nüüd Google tegi Android TV, mis on edukam.

Kes tahab veel vaadata, siis pakun selline nimekiri.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et erinevates tingimustes projekti edu kriteeriumid on ka erinevad. Näiteks, kui projekti tehakse tellimuse alusel, siis projekt peab olema tehtud tähtaja ja plaanitud eelarve piires. Mis puudutab start up ideid - siin on asi keerulisem. Innovaatilised ideed vajavad riske ja kiirust. Kui projekti tehakse konkurentsi tingimustes, siis on väga tähtis kiirus, funktionaalsus ja lõpptarbijate mugavus. 

Allikad:

1.  http://top4top.ru/
2.  https://smollbiz.ru/top-6-provalnyx-it-produktov.html
3.  http://kommersant.ru/doc/1773858
4.  https://habrahabr.ru/post/288750/
5.  https://en.wikipedia.org/wiki/Kodak_DCS
6.  http://mashable.com/2012/01/20/kodak-digital-missteps/#p68fsRWfCiq6