Teema 14

Eetika ja IT.

Selle teema raames mina hakkasin uurima erinevate IT firmade eetikakoodekse ja üldeetikakoodekse IT sfääris, mis ei olnud konkretse ettevõtega seotud.

Venekeelses võrgus on väga palju üldeetikakodekse, mis olid erinevates IT õpeasutustes koostatud. Kuid leidsin ühe firma üles kus olid kodulehel eetikakodeksid ka ülesse pandud. Firma nimetuseks on „Комплексные медицинские информационные системы“ (Kompleksseid meditsiinilised infosüsteemid) ehk „К-МИС“ (1).

Esimene lõik on seotud klientitega. Firma pakub klientidele infotehnoloogilisi lahendusi ja produkte, mis lihtsustavad tööd meditsinilises valdkonnas. Samal ajal isiklikud andmed on hästi kaitstud. Firma tegevust teostatakse Venemaa riigiseaduse alusel.

Teine punkt oli seotud aktsionääridega. Firma järgib rahvusvahelist IMIA kodeksi ning garanteerib intellektuaalse omandi säilitamist ja suurendamist.

Kolmas osas jutt on partneritest. Firma pakub teenuseid, mis vastavad Venemaa riigiseadusele. Firma koolitajad läbivad seminaare, kus käsitletakse kuidas nende produkte kasutada saab ja produktide täis dokumentatsioon on kodulehel olemas. Teiste sõnadega teemat interpriteerides koostööd partneritega teostatakse tihedalt.

Neljandas osas räägitakse töölistest. Püütakse luua mugava töökeskkonda ja pakkuda piisavalt arenguvõimalusi. Tasu on tööturul konkureeriv. Kõikidel töölistel on võimalust juhtkonnaga suhelda. Tööliste kvalifikatsiooni pidevalt tõstetakse. Iga tööline vastutab oma töö tegevuse eest kolleegide-, partnerite- ja juhatajate ees. Ning arvestatakse firma saladuse reeglitega.

Eelviimases osas räägitakse kollegidest teistest firmadest. Firma pakub koostööd ning kogemuse vahetamist. Organisatsioon pidevalt koolitab medetsiilise- ja IT-personali. On olemas programme tervishoiu ülikoolidega, mis annab võimalust kasutada firma toodeid õppe- ja teadusprotsessides.

Viimases osas räägitakse konkurentidest. Firma pakub vastastikust lugupidamist ja lahendusi riigiseadusel baseerudes.

Minu meeles koodeksis oli kirjutatud üldinfo, mida saab iga firma kohta kirjutada. Ainukeseks meeldivaks informatsiooniks oli see, et nad teevad koostöö tervishoiu kõrgkoolidega. Ning annavad võimalust firma toodeid õpeprotsessides kasutada. Tahtsin leida mitteametlikku infot ettevõte kohta, näiteks, mida firmast endised töötajad räägivad. Kuid ei leidnud mitte ühtegi negatiivse kommentaari. Leidsin nende fotopilte korporatiividest ja suvepäevadest. Esmapilguga vaadates tundub nii, et tegemist on sõbraliku kollektiiviga ja ettevõtes on tõesti mugav töökeskkond. Kellel on konto sotsiaalvõrgus vk.com olemas, pilte saab vaadata siit: https://vk.com/kmis_club



Allikad:

1 - http://www.kmis.ru/site.nsf/pages/kodeks.htm

Retsentsioon

Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule (1).

Lugesin selle töö suurema huviga, kuna endal on väike laps ja nutiseadmete teemaga tuleb varsti suuremat tegemist: kui palju ja mida lubada kasutada, kuidas kontrollida, missuguseid alternatiive pakkuda… Teema on kuum ja ma usun, et enamusel vanematest selle koha pealt on palju küsimusi. Võib olla isegi rohkem, kui vastuseid.

Sissejuhatus on sissejuhatuseks täiesti sobilik, seal on üldist juttu teemast ning on toodud välja põhi punktid, millest edasi tuleb juttu.

“Nutiseadmete rakendused koolilastele” peatükk räägib kasulikku juttu kuidas erinevad rakendused, kaasaarvatud mängud, saavad olla kasulikud ja mis on nende sisutu alternatiivid. Kindlasti toodud nimekiri ja liigitus ei ole täielik, aga ta annab aimu mida võib laps nutiseadmega teha, nii kasulikku kui ka kasutu. Aktiivsed nutiseadme kasutajad peaksid seda teadma oma kogemusest, aga teistele vanematele, kes ei tunne ennast väga kodus nutiseadmete maailmas, see on hea stardipunktiks. Selle peatüki plussiks on ka reaalsete rakenduste nimekiri, millega saab lapse nutiseadme kasutamist muuta kasulikumaks. Kuigi seal on inglisekeelsed rakendused, paljud neist on loodud piisava arusaadava graafilise kasutajaliidesega, et vähemalt vanemate abiga laps saaks neid kasutada.

Järgmine peatükk on programmeerimisest laste seas. Üsna huvitav lugemine, võtsin endale teadmiseks, et kui laps kasvab vanemaks, siis võib talle pakkuda huviringina mõni robotikaklubi. Esiteks, selle taga peaks olema meie tulevik. Teiseks programmeerimine õpetab lapsi loogiliselt mõtlema, ning kui programmeerijat lapsest ei saa, siis loogiline mõtlemine tuleb kasuks küll. Ja muidugi robotite programmeerimine huvi tekitamiseks on väga hea näide laste kaasamisest õppimisse.

“Nutiseadmed algkooliealise lapse silmaringi arendamiseks” peatükk sisaldab mõningate harivate rakenduste ülevaadet. Selle peatüki plussiks on see, et on toodud välja ka eestikeelsed rakendused. Miinusteks on aga see, et need rakendused töötavad ainult tahvelarvutil (nutitelefonid on paljudel lastel olemas, tahvelarvutite seisu ei tea, aga arvan, et neid on tunduvalt vähem), ning nende valik ja hulk on küsitav, ehk miks just need? Mina tahaks, et oleks mitu kategooriat, kus oleks esitatud vähemalt paar populaarsemat rakendust: üks tasuline ja üks tasuta.

“Nutiseadmete ohud” peatükk on jällegi kohustuslikuks lugemiseks neile, kes ei ole digimaailmas väga pädev, kuna jutt käib nii turvalisusest kui ka nutiseadmete kasutamise harjumistest, ning mis tagajärjed võivad neil olla. On välja toodud üldised probleemid ning üldised soovitused. Arvestades kogu töö maht ei ole väga suur, siis detailidesse ei olnudki vaja minna.

“Kokkuvõte” on kokkuvõtteks sobilik. :) Ainult selle lugemisest ei piisa, et tutvuda töö sisuga, aga selle kes läbi luges aitab luua kokkuvõtet sel teemal.

Üldiselt leian, et tegu on hea tööga. Põhi teemadest on kirjutatud, ning suunad milledes võiks edasi liikuda on antud. Miinusteks võib pidada mõningat ebaühtlust peatükkide vahel (ja mulle 1.4. Peatükk tundus kuidagi pooli olevat), aga see on ka arusaadav, kuna töö on kirjutatud mitme inimese poolt ning kaugõppes väga palju aega koostöö tegemiseks ei ole. See miinus on tublisti kompenseeritud teema aktuaalsusega, seda kirjatüki ma soovitaks lugeda igale lapsevanemale, kas uute teadmiste leidmiseks või juba teadaolevate asjade kinnitamiseks.

Kuna minu emakeeleks on vene keel, siis keele ja stiili kohta mul märkusi ei ole, lugeda oli lihtne.

Viitamised ja kogu töö on hästi vormistatud. Minu hinne selle tööle on 5. Muidugi 5-pallilises süsteemis. :)

Allikad:

1 - https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_m%C3%B5ju_algkooliealiste_laste_arengule

Teema 13

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid.

Analüüsimiseks mina valisin „phishing-u“ (1). Antud kurja meetodi saab realiseerida ümbersuunaja abil. Näiteks, kui Teile saadetakse kirja e-posti teel kus on kirjas, et Teie e-posti parooli on varastatud ja Te peate ta koheselt muutma (joonis 1). Pildi peal on nähtav, et kiri tuli noreply.ssuport@gmail.com e-postilt. Kui kasutaja ei tea millised peavad Google ametlikud postid olema, siis tal ei teki ka valetamise kahtlust. Allpool on ilus nupp, kuhu vaja parooli muutmiseks vajutada. Seal on ka nähtav kuhu antud nupp meid edasi suunab: google.mail.com.ru-id223.ru...- link ei ole gmail-ga seotud. Muidugi, tavakasutajad otsustavad vahetada oma parooli ja sattuvad leheküljele kuhu vana parooli ja uue parooli sisestada vaja, mis koheselt kurjategijale saadetakse.

Kirja sisu saaks olla väga erinev, näiteks „ suurendage postkasti mahtu“ või „kinnitage, et te robot ei ole“. Põhieesmärgiks on siis eeldus, et kasutaja vajutaks nuppu või linki peale ja ise oma isiklikke andmeid sisestaks.

Joonis 1.

Miks ma valisin sellise IT-turvariski? Nagu ütles Kevin Mitnick: „Palju lihtsam on pettuda inimesi kui kräkkida süsteemi“. Olen nõus sellega, hetkel väga tihti kurjategijad proovivad saada isikliku informatsiooni (e-posti teel, telefoni kaudu jne). Kuidas varastatakse isikliku infot phishig-u kaudu saab lugeda siit: https://habrahabr.ru/company/pentestit/blog/271123/

Sarnaseid kirju kasutatakse, et jagada lunavara (krüptolockerreid) ka. Lunavara vastu saavad antiviirused aidata, mis lihtsalt ei anna võimalust pahavara käivitada.

Kuidas kaitsta ennast phishing-u eest: 

1) Mõnda pahased linke ma avasin. Vaatasin, et Google kaitsesüsteem tegeleb nendega ka. Ja ta kohe teavitab, et antud lehekülg on loodud isiklikke andmete varastamise jaoks. 

2) Teiseks punktiks, mis on vaja meeles pidada, et Teie parool on ainult Teie enda kasutamiseks mõeldud. Mitte ühtegi ametlik organisatsioon ei hakka Teilt parooli küsima. 

3) Kui kirjas on link, vaja kontrollida kuhu ta Teid edasi suunab. Ettevaatlikult tuleb jälgida millises ressursis Te oma andmeid sisestate. Kontrollida domeeni, erinevus võib olla vaid ühes tähes. Näiteks microsoft.com asemel on maicrosoft.com. 

4) Kasutage viimased brauserite versioone ja uuendatud litsenseeritud antiviiruseid. 

5) Jälgige, et ressursidel oleks kaitstud ühendust https. 

6) Kasutage kahefaktorilist sisselogimist (näiteks SMS kontroll koodiga jne). 

7) Kui Te ikka sisetasite oma parooli kahtluses ressursis, kohe vahetage parooli ära. 

Allikad: 

1 - https://en.wikipedia.org/wiki/Phishing

Teema 12.

Tänases teemas ma uurisin millised uuemad seadmed on turul olemas, et lihtsustada raske puuega inimeste arvutiga tööd. Analüüsisin neid inimesi, kellel on liikumisraskused tuvastatud, kuid nägemisega probleeme ei ole.

Ameerika ettevõte LC Technologies lõi seadme, mis annab võimalust inimestele vaid silmadega liigutades arvutit kasutada. Viimase seadme nimetus on Eyegaze Edge, mida kasutab Stephen William Hawking (Joonis 1).



Joonis 1.

Tööprintsiip: display paigaldatakse nii, et inimesele oleks mugav ta peale vaadata. Monitoori all on olemas kaamera, mis jälgib kuhu seadme kasutaja vaatab. Videomaterjali tutvumiseks, kuidas seade koos arvutiga töötab saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=zj-GTVcIbPQ&t=1s

Seadmete abil on juba kirjutatud 12 raamatut (1). Minu arvates, on see väga hea lahendus, kuid aga liiga kallis - 9000$.

Teine leiutis, mis minu jaoks oli huvitav on HeadMouse Nano (Joonis 2).




Joonis 2.

Sellega saab kasutada arvutit inimese pea liigutades ja vajaliku tegevust saab valida lülitisega mis asetseb suus või ajutiliselt pea fikseerides. On oodavam eelmise variandiga võrreldes: 1200-2000$.

Kolmas osas - lühidalt tahaks rääkida artiklist, kus inimene proovib erinevaid seadmeid, kus saab arvutiga ainult silmadega liigutades töötama (2). Autor proovis kolm seadmet - Tobii REX, Tobii EyeX, TheEyeTribe.

Tobii REX ja Tobii EyeX annavad hea võimalust süle- ja tahvelarvutitega töötamiseks.

Rohkem informatsiooni autor annab just kolmandast variandist ehk TheEyeTribe-st. Põhjuseks on ta kõige odavam hind - 99$. Miinuseks - tuleb leida kaamerast õiget kaugust. Selle jaoks autorile tuli teha sellist hoidiku (Joonis 3). Teine miinus, et programme tuleb kirjutada ise, et arvutit kasutada saaks. Mõnda programmi autor kirjutas ja pani avatud lähtekoodiga gitHubis, linki saab samas artiklis leida. Kuidas tema poolt kirjutatud programmid töötavad, saab vaadata videos: https://www.youtube.com/watch?v=O68C4d2SNC8



Joonis 3.

Kolmas miinus oli selles, et on raske alati prillides töötada. Mõnikord seade kaotab ühendust silmadega.

Kokkuvõte. Tore, et raske puuega inimesed saavad arvuteid kasutada, teha tööd ning raamatuid kirjutada. Kuid seadmete hind on liiga kallis. Need seadmed, mis maksavad vähem ei ole nii kvaliteetsed ja vajavad lisatarkvara. Meeldiv oli teada saada inimesest, kes kirjutas TheEyeTribe jaoks tarkvara avatud lähtekoodiga ja jagas ta tasuta.


Allikad:

1 - http://obzor.press/press/16027-texnologii-dayut-lyudyam-vozmozhnost-spravitsya-s-invalidnostyu

2 - https://habrahabr.ru/post/208108/

Teema 11.

UI (user interface) ei võrdu UX-ga (user experience).

Hakkasin uurima internetist antud teema kohta ja leidsin hästi kirjutatud venekeelse artikli (1). Tahaks autori mõtteid ka siin jagada.

Artikli alguses toob autor näidet kasutuskogemuste ja kasutajaliideste erinevuste kohta. Ja selletab neid võileiba abil (Joonis 1).





Joonis 1.


Kui me sööme võileba siis tunneme maitset - see on kasutuskogemus (UX). Komponentid, mida me näeme võileiba sees (tomat, juust, leib) on kasutajaliidese osad (UI). Artiklis on seletatud, miks on nii kasutajaliides kui ka kasutuskogemus tähtsad. Näideid toon hiljem.

Üks UX-disainer, kasutajanimega Useagility, kirjutas oma blogis: „Teie web-ressurss saab väga ilus olla, kuid kasutajad loobuvad ta kasutamisest kui nemad ei saa resursis orienteerumisest aru.“

Nüüd esimene näide, kus on UX hea ja UI mitte nii. Pangaautomaat - autor räägib, et kasutaja saab väga lihtsalt vajaliku tegevust teha. Näiteks sisestada kaarti, valida vajalikku tegevust (raha välja) ja võtta oma kaarti välja. Lihtne ja mugav protsess, kus kasutaja saab hea UX. Autor pakub, et sellel juhul keegi ei mõtle kuivõrd ilus pangaautomaadi menüü on. Kuid enda poolt tahaks öelda, et Swedpanga automaatides on palju parem UI, kui näiteks Danskepanga automaatides. Võib olla olen lihtsalt rohkem harjutanud Swedbanga automaadi kasutada. Sellest osast autor teeb järeldust: web-ressurss, kus on hea UX ja halvem kasutajaliides on igal juhul parem, aga mitte vastupidi. Edasi autor toob paa näidet, kus on sama probleem - halb UI ja hea UX (India panga koduleht jne), sellest saab artiklis lugeda.

Nüüd vaatame ressurssi, kus on hea UI ja halb UX. Valisin minu jaoks kõige põnevama näide. Pildi peal on e-pood, kus on ilus disain. Kuid parempoolne toode on hinnata (Joonis 2). Kasutaja peab vajutama nupu „Buy now“, et hinda vaadata. Nagu autor ütles - pood pakub osta „kassi kotis“ (vene keeles see tähendab, et ostja ei tea mille eest ja kui palju ta maksab).

Joonis 2. 

1 - http://lpgenerator.ru/blog/2014/07/16/sekrety-yuzabiliti-pochemu-horoshij-polzovatelskij-interfejs-ui-ne-ekvivalenten-polozhitelnomu-polzovatelskomu-opytu-ux/

Teema 10.

Arendus- ja ärimudel.

Arendusmudel.

Kord rääkisin oma sõbraga, kes töötab logisitkafirmas Kuehne+Nagelis, mis hetkel tegeleb tarkvara logistikaga protsesside lihtsustamise jaoks. Antud projektis kasutatakse agiilse mudeli – Scrum. Rutiinselt Scrum mudelis on kolm rolli: toote omanik, Scrum Master ja arendusmeeskond. Kuid nendel on rollide jaotus veidi teine - nendel on lisaks Project Manager ja Teamleader ametikohad olemas.

Project Manager. Meie puhul talle alluvad teamliidrid. Teamliidri all saab mitu arendusmeeskondi olla. Ning igal meeskonnal on oma Scrum Master.

Terve protsessi jagatakse koostisosadeks (sprint), antud juhul kestavad nad 2 nädalat ja neid jagatakse järgmiselt:

1. Esimeses etapis toote omaniku (Project Owner) poolt tuleb tootelog (product backlog). Siis planeerimiskoosolekul püstitatakse eesmärke, mis on kahe nädala jooksul vaja saavutada. Muidugi, eesmärgid algul tulevad kasutajate poolt toote omanikule. Kui eesmärgid on kinnitatud, siis Teamleaderid, Scrum masterid ja arendusmeeskonnad hakkavad jagama ülesandeid ja hindama seda, et nad jõuks need lahendada sprinti aja jooksul.

2. Arendamise protsess (sprint). See etapp on pikeim, arendusmeeskonnad programmeerivad oma osasid. Igapäevaselt tehakse koosolekuid (daily scrum, stand up), kus iga arendaja räägib eelmise päeva tulemustest ja käesoleva päeva plaanidest oma scrum masterile (algul oma meeskonnas). Kui tööline lubas midagi hommikul teha, siis see motiveerib ta täita oma lubadusi homseks päevaks. Järgmisena tuleb ühine koosolek, milles osalevad kõik arendusmeeskonnad (Scrum of Scrum).

3. Sprint review (Demo). Etapp, millal kõik eesmärgid on saavutatud ja testitud. Suur koosolek, kus arendajad näitavad tulemusi, mis nad saavutasid selle sprinti jooksul. Kasu on selles, et terve meeskond näeb sprinti tulemusi. Demo tõstab meeskonna vaimu.

4. Retrospektiiv. Viimane etapp, kus arutletakse millised probleemid olid selles sprintis, et parandada tööprotsessi tulevikus. Nagu ma aru sain, ei pea see osa olema ametlik. Töölised saavad vabalt öelda, mis nendele ei meeldinud jne. Tihti retrospektiivid toimuvad ka töövälisel ajal, näiteks baaris või restoraanis.

Antud firmas on olemas iganädalane planeerimiskoosolek (estimation), mille käigus hinnatakse ülesandeid järgmiseks sprindiks. Tavaliselt sprint review, retrospektiiv ja plaaneerimiskoosolek toimub samal päeval. Kolm korda aastas on ka suur XL sprint review olemas kuhu tuleb toote omanik (kuna ettevõte on rahvusvaheline). Teamliidrid tavaliselt tegelevad organisatsiooni ja rahaliste küsimustega.

Ärimudel.

Mina uurisin mudeleid avatud lähtekoodiga ja nendega seotud plussidega.

Turvalisus. Nagu arvatakse, Eric Raymond tarkvara avatud lähtekoodiga on turvalisem. Selgitab ta seda sellega, et kräkkeridel on huvitavam katki teha kinnist tarkvara. Ning isiklikud andmed lähtekoodiga tarkvaras reeglina šifreeritakse, suletud koodiga mõnikord mitte. Näidisena oli toodud: kui 1997 aastal oli leitud "Ping o'Death", Linuxi arendajad parandasid ta mitu tunni jooksul, siis tarkvarad kinnise koodiga ei ole mitu kuud parandatud (1).

Teised plussid. Turu mudeliga saab kiiresti leida vajaliku kogust arendajaid, kes hakkavad tarkvara ideid arendama. Samal ajal saab kiiresti saada tagasisidet kasutajatelt ja produkti muuta. Samamoodi tegid Jaapani firmad nutiseadmete tootmise ajal. Sageli teised arendajad adapteeruvad sama tarkvara teiste operatsiooni süsteemidega ja annavad töövõimelise versiooni tasuta. Lai OS kasutusvaldkond on suureks plussiks ka.

Teises osas vaatasin Open Source projekte - kuidas luuakse tasuta tarkvara, mis pärast tulu toob. Näiteks, tahaks rõhutada Automattic ja WordPress-ile (2). Matthew Charles Mullenweg 2005 aastal lõi Automattic-u, mille peaprojektideks olid WordPress ja Aksimet. Juba 2007 aastal Matthew-le pakuti müüa Automattic 200mln dollari eest, sellel ajal firmas töötas 18 inimest (ta keeldus).



1 - http://www.libertarium.ru/121515



2 - https://automattic.com/

Teema 9.

How To Become A Hacker by Eric S. Raymond, Estonian translation by Kaido Kikkas (1)

Lugesin antud artikli läbi ning saan öelda, et mulle meeldis see töö ja tõlge. Ainsa asjana, mis mulle ei meeldinud oli see, et autor räägib intelligentsusest ja viisakusest. Kuid KKK osas ta ropendab vastustes kräkkimise kohta, parem oleks selliseid küsimusi ignoreerida. Teine, mis oli kohe nähtav – Windowsi antireklaam ja Linuxi reklaam. Kuid need on autori eelistusteks ja nad on põhjendatud.

Samal ajal oli näha, et autor on väga uhke häkkerikultuuri suhtes. Ja mul tekkis selline tunne, et tegelekult on raske nende hulka sattuda. Kuid ma ei taha öelda, et see peaks lihtne olema. Varasemalt ma olen kohtunud selliste suletud ühiskondadega, kes lihtsalt ei tahtnud endale uusi liikmeid sisse võtta. Tavaliselt see lõpeb sellega, et noorpõlvkond loob oma ühendusi. Siis nad hakkavad omavahel konkureerima. See oli lihitsalt subjektiivne mõte tunne järgi; ma ei tea kuidas tegelekult äsi käib. Mul tuli selline mõte kuna on olemas rahvusvaheline häkkerite võistlused, näiteks Pwn2Own. Sellel aastal oli kõige edukamad hiinlased (Qihoo 360). Mina arvan, et see on hea tegevus, mille käigus kräkkitakse midagi selle jaoks, et tarkvara tootjad saaksid süsteemi augusi parandada. Kuna Qihoo 360 lõi 360 total security, siis negatiivseid sõnumid ka on olemas. Näiteks, et antud tarkvara koguneb infot aukude kohta kasutajate poolt.

Nüüd tahaks jägada oma arvamust nendest kohtadest, kus ma leidsin sama tendentsi oma kogemuses: “Ühtegi probleemi ei tuleks kaks korda lahendada”. Olen täiesti nõus sellega. Minu esimene eriala on seotud vesiviljelusega. Ning antud valdkonnas tehakse erinevaid katseid palju. Katsede tulemused ja meetmeid põhjalikult kirjeldatakse teadusartiklides ja jagatakse laiali. Tehakse seda selle eesmärgiga, et uued teadlased saaksid midagi muud uurida või arendada sama uurimusteema (objekti) teistes tingimustes. Miks ma rõhutan, et seda on vaja? Ma osalesin konverentsidel Venemaal ning nägin kuidas ülikoolid omavahel konkureerivad. Nad ei jäganud tehtud katseid ja töid. Siis oli imelik kuulda - et ühe ülikooli doktorant räägib oma katsetest ning teise ülikooli õpejõud ütleb, et samad katsed meil oli ammu tehtud. Selline konkureerimine ja tulemuste peitmine pidurdab kõvasti valdkonna arendamist. Õnneks tänapäeval olukord läheb paremaks.


Allikad


1 - http://www.kakupesa.net/hacker/

Teema 8.

Kaheksas teemas pakuti vaadelda IT-juhte erinevaid rolle. Neid jagati kuueks tüübiks:

juht (leader) – juht peab nägema lõpptulemust väga selgelt ning tema ülesanneks on viia meeskonda tulemuse saamiseni. Ta peab looma sobilikku töömeeskonda ning valima õiget strateegiat.

teavitaja/suhtleja (communicator) – väga oluline aspekt selleks, et juht oskaks õigesti jagada infot ja seletada tööülesandeid niiviisi, et need oleks meeskonnale arusadavad.

treener/juhendaja (coach) – juht peab suutma motiveerida töölisi töö käigus ennast arendada. See protsess potensiaalselt võib palju aega võtta, kuid protsessi tulemusena tõuseb tulemuste kvaliteet ja üldjõudlus.

mentor/õpetaja (mentor) – mentori roll on treeneri rolliga sarnane. Erinevus seisneb selles, et mentor tavaliselt töötab isiklikult töölise- või väiksema grupiga. Tööd tehakse kauem ja intensiivsem. Selline mentor peab väga detailselt strateegiat juurdlema.

arengumootor (change agent) – minu arvates on just selline oskus meie kiiresti arenevas maailmas tähtsaim. Juht aitab luua organisatsiooni mis suudab erinevate muudatustega kohandada. Hetkel tehnoloogiat arendatakse väga kiiresti ja muudatuste tempot suurendatakse ka. Seega selline oskus on väga väärtuslik.

ülemus (power broker) – juht kasutab võimu.

Analüüsida tuntud IT juhtide rolle on päris keeruline kuna me saame infot nende kohta peamiselt massmeediast, mistõttu meil puudub terve pilt top juhtidest. Selge on see, et igas valdkonnas juht kõigepealt peab oskama ennast analüüsida, oma tugevaid ja nõrgaid juhtimisoskusi teada. Ning vajadusel leida asendajat kes vajalikke oskusi omab (1 ja 2).

Ma proovin analüüsida Bill Gatesi oskusi ja rolle juhina. Kõigepealt saab öelda, et ta ise väga hästi teab IT valdkonda ja omab mentori ja treeneri oskusi. Algusest peale tahtis ta teha Microsoftist gigant korporatsiooni, tal oli selge pilt edasiliikumiseks. See on heaks näitajaks, et tal on liidri roll ka olemas. Leidsin infot ka sellest, et ta väga rangelt töötajaid valib. Sageli võttis tööle oma tuttavaid, kelle tugevaid ja nõrgaid kohti ta varasemalt juba teadis. See räägib sellest, et ta oskab luua õiget meeskonda edasise koosarendamise- ja tulemuste saavutamisega, mis on liidri rolli näitajaks ka. Bill rakendab innovatsiooni meetmeid pidevalt ja investeerib raha erinevatesse tehnoloogiatesse. Ta saab aru, et mõned nendest kokkuvõteks edu ei saavutagi. Kuid tema jaoks on selge, et tänapäevases maailmas tuleb uusi tehnoloogiaid kiiresti arendada. Ainult sellel juhul saab ta turul konkureerida. See osa näitab arengumootori rolli (3 ja 4). Mul tekkis selline arvamus, et Bill Gates on rohkem liider, kuid tal on kindlasti olemas teiste rollide tunnused ka.

Teine IT juht, keda ma proovin analüüsida, on Mark Zuckerberg. Mark Zuckerberg on tugev isik oma valdkonnas ja armastab seda mida ta teeb nagu Bill Gates. Tal oli selge visioon ja see visioon on seni elus. Visiooni põhimõteks oli luua enam avatud maailma ja anda võimalust inimestele vaba info jagamiseks, mis on liidri rolli näitajaks. Mark rakendab innovatsiooni sotsiaalvõrgus ja, kuigi mõned nendest on ebaedukad, ei karda ta nendest loobuda. Ta väga kiiresti adapteerub muutvas situatsioonis. Näiteks, inimesed hakkasid Facebooki kritiseerima seetõttu, et seal pole isiklik elu kaitstud. Siis tehti muudatusi, et kasutaja ise võiks valida Facebooki konto avalikkust ja saaks muuta kontot nii nagi kasutajale endale on vajalik - arengumootori näitajad. Facebook valib endale sobivaid töölisi vestluste kaudu. Kui inimene lõpuks astub tööle peab ta kohe koolitust läbima kus ta vajalikke oskusi saab. Oskused tulevad kogemuste abil, kuid tööhimu peab kohe ka olema - meentori ja treeneri roll (5 ja 6). Kokkuvõttes, minu arvates on Mark Zuckerberg pigem treener/juhendaja.

Allikad:

1 - https://www.sagamorepub.com/files/lookinside/304/9302-li.pdf

2 - https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/IT_juhtimine_ja_riskihaldus

3 - https://mubbisherahmed.wordpress.com/2010/08/23/bill-gates-chairman-microsoft-management-style-and-cios/

4 - http://theyouthimpact.org/what-makes-bill-gates-a-great-leader/

5 - https://www.linkedin.com/pulse/7-qualities-make-mark-zuckerberg-ace-ceo-priya-florence-shah

6 - http://www.inc.com/ekaterina-walter/as-zuckerberg-turns-30-leadership-lessons.html

Teema 7. IT profi Eestis 2017 aastal.

Minu arvates professionaalsust saab hinnata vaid valdkonda tervikuna analüüsides. Kuna IT valdkond koosneb mitmetest erinevatest valdkondadest, siis pole võimalik väita, et inimene on professionaal terve IT valdkonnas.

Arvan, et inimene saab saavutada professionaalsust oma valdkonnas peamiseslt sii, kui ta pidevalt õpib ja uurib uusi asju mis IT valdkonnas ilmuvad. IT valdkonda pidevalt arendatakse ja muudetakse. Inimene peab suutma iseseisvalt õpima. Kaasajal IT profi peab tundma hästi kõiki muudatusi mis IT valdkonnas toimuvad. Ning väga hästi teha seda tööd kus ta ise töötab. Näiteks, professionaalne Java programmeerija ei pea teadma kõike kitsendusi PHPs, kuid vajadusel saab programeerida ka PHP keeles.

Teiseks oskuseks on see, et IT spetsialist peab vajadusel kiiresti ümber õppima. Näiteks IT spetsialist programmeeris Java keeles, aga nüüd tuleb teha tööd phyton-ga. Tavaliselt head programmerijad kiiresti hakkavad kirjutama teises keeles. Sellist programmeerimiskeelte mitmekesisust hinnatakse tööandja poolt.

Kolmandaks, IT spetsialist peab teadma vähemalt ühte võõrkeelt, IT valdkonna puhul piisavalt valdama ka inglise keelt.

Need asjad, mida ma üleval kirjutasin, on loogilised ja vaevalt kannatavad kriitikat. Kuid tahaks veel liisada oma arvamust, kuidas ma näen IT professionaale tulevikus. Kuna tänapäeval kiiresti arendatakse just tehisintellekti, siis kaasaegne IT spetsialist saaks juba praegu hakata tegelema selle haruga. Tundub nii, et sellel valdkonnal on suur potentsiaal.

Veel arvan, et teise tüüpi tugevad IT spetsialistid hakkavad “sündima” ka teistes valdkondades. Näiteks inimesed, kellel esimene kõrgharidus ja töökogemus ei ole seotud IT valdkonnaga. Toon näidet - põllumajanduse erialaga inimene hakkab programmeerima enda jaoks vajalikke programme (sellise tendentsi ma juba märkasin). Küsimus seisneb selles, kas ta hakkab ka edasi ennast arendama IT sfääris või mitte. Teiseks näideks on bioloogia ja IT valdkonnad, siis kohe tuleb biokiberneetika pähe. Tulevikus selliseid seosi peab palju rohkem olema.

Teema 6.

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi oma raamatus “The Case for Copyright Reform” pakuvad mingeid ideid kuidas saaks autoriõigust reformida. Saan siinkohal öelda, et ma pigem ei ole pakutud meetmetega nõus. Kuid vaatame mõnesid näideid lähemalt.

Vaatame teisele punktile: tasuta mitteäriline kopeerimine ja jagamine. Raamatus pakutakse, et see v]imalus peab olema tasuta. Ning tuuakse näide, et varem inimesed saaksid kopeerida luuletusi ja saata neid teistele. Või teha koopiat helikakassetist. Põhjuseks, mida nad toovad selle osa kaitsmiseks, on erasuhtlemise ja vaba informatsiooni edastamise õigus. Nüüd pakun oma näidet – oletame, et mina olen noor kirjanik. Palk sõltub ainult sellest kui hästi ma kirjutan ja millise tiraažiga minu raamatuid müüakse. Õppisin mitu aastat ülikoolis. Harjutasin jutukirjanduses mitu aastat ka ning lõpuks kirjutasin hea raamatu. Tiraaž algul oli 10 000, aga kõik raamatud olid ostetud paari esimeste päevade jooksul. On selge, et tiraaži vaja suurendada. Tegime veel 20 tuhad paberkandjal koopiat, kuid rohkem keegi neid ei ostnud ja tulemusena need raamatud jäid tolmu korjuda poodides. Põhjuseks oli see, et keegi skaneeris paberkandjal teksti ja jagas internetis ta vaba vormis. Siis autoril on kohe kulud (lisatiraaži eest) ja saamata tulud olemas. Mina arvan, et autoril on õigus oma töö eest võimalikult palju raha saada. Õnneks, hetkel on võimalik osta e-raamatuid ka, kellele on neid lugeda mugavam.

Kolmas punkt: kommertsiline monopoolia 20 aastad. Hetkel õiguste kaitseaeg on terve elu ja 70 aastat peale surma. Tundub, et liiga palju. Kuid kui inimene ehitab maja, saab ta teda pärandada oma lastele. Miks siis autoriõigusega peab olema teistmoodi? Siin ma ei saa enda jaoks piiri leida. Kui asi puudutab ravimeid, siis olen nõus, et ühiskonnale on konkurents selles valdkonnas parem. Konkurentsi tingimustes hind ja ravimi kättesaadavus kasutajate jaoks palju parem. Kuid ravimite puhul uue ravi jaoks monopool kehtib maksimum 10 aastat.

Olen nõus sellega, et autor, kes tahab olla autoriõiguste kaitse all, viis aastat peale peab olema leiutav andmabaasist.

Viiendas punktis ma hetkel ka probleemi ei näe. Näiteks lauljad, kes tahavad üle laulda teise laulu oma keeles. Nad lihtsalt ostavad või küsivad luba selle tegemiseks. Need, kes teevad remikse ja ei planeeri oma toimingute eest raha teenida, lihtsalt peavad allikatele viitama. Selliseid remikse on Youtube´s palju.

Teema 5. Ole inimene (Remember the human).

Internetis nagu reaalelus on head ja pahad inimesed olemas. Ja igalpool inimestel olemas võimalus valida kellega suhtleda võib. Kahjuks on onlainis vahel raske sellest aru saada kellega tegemist on. 

Tihti kuulsin sõbrannadelt, et internetis on väga palju “alfonse”, kes romaantiliste suhetega alustavad aga pärast raha naistest imevad. Põhjusi saab olla palju, näiteks, ajutilised finantsilised probleemid. Või raha selleks, et kohtuda reaalelus kui inimesed erinevates linnades elavad. 

Mul oli kogemus internetis töötamisega. Mõned töökohad olid sellised, et inimesed lubasid algul maksta, kuid pärast raha mina kätte saanud ei ole. See oli tavaliseks valetamiseks ajal millal mina vist üheksandas klassis õppisin. Aga samal aastal leidsin endale ühe normaalse töö internetis. Töö sisu oli selles, et loodi mitu portaale, kuhu firmasid või inimesed oma kuulitusi panid. Näiteks, firma tahab osta 100 tonni värvilist metalli. Teine ettevõte müüb värvilist metalli ja kirjutab sellest kuulutuste portaali. Minu tööülesanneks oli neid kuulutusi e-posti kaudu kokku panna. Keskmiseks tunnitasuks oli 4 dollari. Peale sellist tööd mina pole rohkem normaalseid tööpakkumisi internetis leidnud. Kogu aeg oli pettumus.

Kui mängude maailma analüüsida, minu kogemus ütleb, et seal on palju probleeme eetikaga enam alaealistel mängijatel. Nad on häbematud täiskasvanutega võrreldes. Kuid see on tava asi, et noored on julmemad. Ja seal nad tunnevad enda karistamatust. 

Sotsiaalvõrke kasutatakse nii heade tegevuste jaoks kui vastupidi. Näiteks, head tegelased saavad luua gruppe ja aidata teisi inimesi. Selliseid gruppe on Eestis ka olemas, mis aitavad vaesemaid ja vanemaid inimesi. Vastandiks sotsiaalvõrgus on inimesi, kes manipuleerivad alaealistega mis võib vahel isegi enesetapuni viia. Viimastel kuudel Eestisse jõidis selline ohtlik mäng nagu “Jookse või sure” (1), Venemaal nimetatakse ta“Синий кит”. Seega, internet saab olla nii kasulikuks kui ohtlikuks kohaks eriti alaealiste jaoks. 

Allikad:

1 - http://parnu.postimees.ee/4042921/koolitoeoetaja-sattus-tunnistajaks-jookse-voi-sure-maengule

Teema 4

Pekka Himanen tõstis oma raportis selliseid globaalseid probleeme nagu:

• Rahvusvaheline maksude konkureerimine. Iga riik püüab luua sobiliku maksude taset, et stimuleerida investoreid teha äri oma riigis.
• Rahvusvaheline tööjõu jagamine maailmas. Globaalne tootmine asub riikides, kus tööjõud on odav.
• Europa vananev ühskond. Ühiskonnas on suur osa pensionäridel.
• Kultuuride kasv. Majandus kasvab mängude, filmide, disaini ja muusika valdkonnas eriti hästi.
•  Meditsiini ja geneetika arenemise kasv vananevas ühiskonnas.
•  Rikaste ja vaevaste inimeste vahe. Põhjused – maailma turg ja suur vahe informatasiooni kätesaadavuses (arenenud ja arenevate riikide vahel).

Raportis oli toodud kolm mudeli majanduse ja tehnoloogia kohta:

1. Sillicon Valley – USA mudel. Mudeli probleemiks on see,  et ühiskonnas on rikaste ja vaevaste inimeste vahel olemas kihid. Esimesed õpivad ja saavad haridust, teised tegelevad kriminaaliga. Näide oli Kalifoornia – tehnoloogiliselt araenenud piirkond, kuid seal protsentuaalselt jagatuna paljud kodanikud istuvad vangals. Üks aasta vanglas maksab rohkem kui ühe aasta Harvardi õpimise tasu.
2. Singapuri mudel – Asia mudel. Odav tööjõud ja maksude tasud on sobilikud investorite jaoks.
3. Soome mudel – Euroopa mudel.

Igal mudelil on omad probleemid ja täna nad vajavad innovaatiliseid muudatusi. Edasi raportis pakutakse 10 võimalusi kuidas saab Euroopa mudeli muuta. Ma toon siia juba olemasolevaid- ja lisan oma arvamust:

1. Communality (ühiskondliku tunne?). Inimene, kes elab ühiskonnas, peab seda tunda. Ühiskonnas peavad olema ühised eesmärgid ja iga üks ühiskonna üksus peab töötama selle saavutamise nimel. Hetkel Eesti töökultuuris väga populaarseks lahenduseks sai töö jäotus. Iga tööline või osakond meeskonnas teeb oma tööd ja tulemusena ilmub ühine produkt. See on hea siis kui töö on jagatud mõistlikult ja olemas inimene või meeskond, kes paneb kõik tööosad kokku ja käivitab projekti. Kuid tavaliselt ma näen sellist situatsiooni millal iga inimene teeb oma tööd ja teistest osadest üldse ei mõtle. Sel juhul perspektiivis terve projekti käivitumine on komplitseeritud kui osakonnad omavahel piisavalt ei suhtle. Ja tavaliselt sel juhul ei ole inimest  kes vastutaks terve projekti eest! Kõik osad on tehtud, eraldi näd töötavad ilusalt, aga tuleb aeg panna süsteemi tööle tervikuna. Siis tuleb välja, et omavahel nad kokku ei lähe ja on raske tagantjärgi analüüsides leida, kes süüdi on. Hakatakse aega ja raha raiskama, et parandada süsteemi nii, et kõik tervikuna töötaks. Mina nägin seda riigiasutuse projektis - vastutava isiku pole olnud, projekti juht ei vastutanud projekti käivitamise eest, lõpuks parandas kõiki tavatööline, kes pidi selle projektiga töötama ja ta ise käivitama. Seega olen nõus, et ühiskondliku tunne peab olema igas projektis, mis töö jagamisel baseerub. Ning peab olema isik, kes vastutaks tulemuse eest ja ühiskndliku tunnet looks.
2. Encouragement. Selles osas räägitakse sellest, et kui inimene tahab rikkaks saada, peab ta mõtlema ka sellest, et ta teisi vaesemaks ei teeks. Minu arvamusel on see printiip väga tähtis meie ühiskonnas. Näiteks, kui firma omanik teeb enda kasuks suurema tulu tööliste palgafondi eest, on väga pahaks variandiks tööliste jaoks. Hiljuti Delfis ilmus artikkel ühest firmast ja mulle väga meeldis kuidas firma omanik seletas, et ta ei saa töölistele maksta niivõrd madala palka, et ta ise selle palgaga elada ei saaks (1). Rahaline heaolu peab kasvama igal tasemel võrdselt.

Põhikontseptsioonid sotsiaalseks arenguks Euroopas.

1. Loominguline majandus – selge on see, et Euroopa ei saa konkureerida odava Aasia tööjõuga. Arenenud riigid peavad tõstma tootlikust innovatiivsete lahenduste abil. Uurida uusi majanduse alasid. See osa vajab finantseerimise kasvu. Mina arvan, et innovatiivsed lahendused saaks tulla siis, kui teadlased otseselt tootmisega töötaks. Selge see, et teadlane ei saa hakata katset tegema tootmise protsessi käigus. Kuid ta saaks uurida tootmises, millised probleemid nendel on ja luua katsebaase ülikooli raames, et selliseid probleeme kunstlikult korrata ja lahendusi leida. Mina ise töötan ühes katsebaasis, Alguses ideeks ol pidev töö ja katsed Eesti Maalikooliga. Kui baas valmis sai, hakkasime lihtsalt tavalise tootmisega tegelema et kulusid väiksemaks teha. Muidugi, ilma finantseerimiseta ei saa midagi katsetada ja uurida. Kuid kasu on olemas näiteks õpilaste jaoks, et nad saaks praktikat teha ja vaadaks, kuidas reaalelus tootmine toimub.
2. Loominguline heaoluühiskond – ühiskonnas inimestel peavad võrdsed tingimused olema selleks, et iga inimene saaks oma potentsiaali realiseeruda. Me maksame riigimakse ja ootame, et riik kaitseb meid ja pakub võrdseid võimalusi enda realiseerimiseks ühiskonnas. Elukestev õppimine peab olema loogiline, inimene peab oma tööoskusi arendama. Areng toimub oma tööerialas. Kuid on selliseid inimesi, kes tahavad õppida teist eriala ja siis probleemid tekivad. Hetkel täiskoormusega inimene peab töötama minimaalselt 40 tundi nädalas, kuid tavaliselt mitteametlikult veelgi rohkem. Vaatame põllumajanduse töölisi või juriiste, kes töötavad varahommikust hilisõhtuni. Ja saavad selle eest heal juhul lisatasu, kuid seaduse järgi tegu on ületundidega, mis makstakse 1,5 tariifiga välja. Eestis on riigiasutusi, kes maksavad töölistele ületundide eest tavalise 1,0 tariifiga ja vormistavad maksu nagu lisatööd. Kui sellised asjad toimivad riigiasutustes, mida siis ühiskonnast oodata? Ma arvan, et töö nominaalaeg peab olema veelgi vähem, siis inimestel on vaba aega rohkem, ka soovi enesekasvuks oma- või teises valdkonnas. Tööline peab olema julgem ja oma õigusi kaitsma. Probleem on selles, et kui inimene hakkab oma õigusi kaitsma, aga riik ei toeta ega kaitse ta, siis töölisel on tõenäosus kaotada vaidluses tööandjaga suur. Mina ise ka osalesin vaidluse protsessis, õnneks minu tuttavad juriistid mind aitasid - siis sain oma õigusi kaitsta, muidu raske seda teha oleks. Kui kõik teised töölised kannatavad tööandja ebaseadusliku käitumist, siis tööandjad teevad nii nagu tahavad. Ja tööline kardab oma töökoha kaotada, mis on suureks probleemiks meie ühiskonnas.
3. Kasulik areng inimesele – räägitakse tasakaalust tootmise protsessis et inimestel nii palju stressi tööl poleks. Stressi tõttu võib ta haigestuda. Püstitatakse pensiooniaja tõstmise probleemi. Meie ühiskonnas töölise tervise seisukord peab olema väga tähtis. On vaja haigusi edendada. Mina arvan, et kõik haigused tekivad stressi tõttu. Kui inimestel oleks rohkem aega spordi-, hobide- ja enda arenemisega tegeleda siis oleks ka haigusi vähem.  Vaimne tasakaal peab inimestel olema, aga kui inimene peab ttöl elama siis seda saavutada võimalik ei ole. Siia sobiks sama mõte millest ma juba varem kirjutasin - et töö nominaalaeg peab olema vähem, kuus tundi päevas on piisav.
4. Globaalne kultuur – selles osas räägitakse Euroopa ühiskonna vananemise probleemist ja lahenduseks pakutakse tööjõu migratsiooni. Sellega olen ma osaliselt nõus – riigid, kus ühiskond vananeb ja palgad on kõrged, saavad oodata noorema tööjõu teisest riikidest. Eesti sellel juhul on halvemas olukorras - meie riigis palgad nii kõrged ei ole ja meie nooremad kodanikud sõidavad Eestist ära kõrgema palga otsmiseks. Ja migrantidel on valiku kuhu sõita, nad valivad riike kus makstakse rohkem ja sotsiaalsed tingimused on paremad.

Eestis on identsed probleemid mis raportis püstitatud. Ma väga loodan, et rakendatakse midagi selleks, et inimestel oleks peamikeks tegevuseks elus mitte töö, vaid pere, tervis eneseareng jne. Kuid tõenäoliselt tööline peab muutuma ka ise, otsustada, mis tegelekult tal vaja komfortse elu jaoks. Tean inimesi, kelle jaoks on vaimne tasakaal palju tähtsam kui rikas elu, siis nad töötavad osalise koormusega. Ausalt öeldes suurem osa nendest proovisid seda teha Eestis, kuid pärast välismaale kolinud. Näiteks, Inglismaal selle eluviisiga inimene saab paremini elada Eestiga võrreldes. Mina tegelikult tahaks osalise koormusega töötada ka, siis saab rohkem õppida. Kahjus pole see minu palgaga võimalik.

1 - http://arileht.delfi.ee/news/uudised/presidendilt-tunnustuse-saanud-toostur-mul-oleks-oma-tootajatele-piinlik-maksta-palka-millega-ma-ei-saaks-ise-hakkama?id=77178864

Teema 3. Rolli- mudinamängud meedia aspektis.

Tänapäeval inimesed veedavad palju aega veebis. Seal on võimalik suhelda, õppida, uudiseid vaadata ja lugeda, muusikat kuulata jne. Internet on mugav koht info kiireks leidmiseks või vaba aega veetmiseks. Selles postituses tahaks rääkida kuidas ma tutvusin tekstipõhiste mängudega ja milline on mängude roll meedias.

Kuna minu emakeeleks on vene keel, siis ma mängisin ka runetis (nn vene keelsedinterneti ressursid kokku). Üks esimestest tekstipõhistest mängudest runetis oli „Бойцовский клуб” ehk “Combats club” (1). Mäng loodi 2002 aastal ja ta oli väga populaarne 2007 aastani. Et lugeja saaks kujutada ette, kuivõrd populaarne oli see mäng: rariteetne mõõk maksis 4000 kuni 9000 dollarit. Nii palju maksis ainult üks mõõk, aga oli võimalus osta ka terve komplekti. Ta oli populaarseim mäng runetis 2006 aastal.  Seal mängisid nii keskmise tuluga kui ka väga rikkad inimesed. Rikkad inimesed mängisid tavaliselt koos, ühes gruppis. Tihti oli nii, et nemad peale mängu elus tegid omavahel oma äri ka. Seal oli igaaastane pidu, kus mängijad kohtusid. Minu arvates, see on tavaline praktika, mille puhul mängijad kohtuvad elus. Üks väga tuttav vene laulja raiskas seal palju raha ja lõpuks otsustas teha oma mängu samas žanris. See oli näideks, millal inimesed saavad omavahel kokku ja tevad äri päriselus koos. Kuid tänapäeval see mäng enam nii populaarne ei ole.

Teiseks tekstipõhiseks mänguks, mida ma mängin siiamani, on GanjaWars (2). Siin on juba võimalusi rohkem. Selles mängus on jututoad, vaba vestluse foorumid, fotoalbumid jne. Mängijatele pakutakse mitte ainult mängumaailma, kuid ka palju suhtlemisvõimalusi. Muidugi, et sel juhul foorumil arutletakse ka põhimaailma probleeme poliitikas ja teistes valdkondades. Inimesed savad jagada oma arvamusi. Näiteks, „oranži revolutsiooni“ ja „Euromaidani“ ajal Ukrainas mängu foorumil oli võimalik lugeda, mis Ukrainas hetkel toimub. Mängijad, kes elavad seal, jagasid oma arvamusi ja tegid hetkeseisu situatsiooni ülevaadet. Mängus olemas selline traditsioon nagu GanjaParty – mängijad kohtuvad Moskvas või Peterburis, et suhelda omavahel päriselus. Mõned nendest pärast loovad pere ja elavad koos J. Seal saab leida inimesi, kes aitaks teha kodutööd, näiteks referaati mängurahade eest. Olemas spordi totalisaatorid mis on seotud reaalse spordiga.  Huvitav on just see, et selle aasta märtsis mängul on sünnipäev - 14 aastat, aga paljud  inimesed mängivad ta projekti algusest vaatamata sellele, et nüüdseks on juba palju graafilisi mänge juba olemas.

Allikad:

1 - http://www.combats.com/

2 - http://www.ganjawars.ru/

Teema 2

Enne veebi tulekut ehk 1991 aastal juba paljud ettevõtted tegelesid arvutimängude ja mängukonsoolide tootmisega. Ja tuntumaid nendest olid Nintendo(1), Sega Interprises(2), Konami (3), Namco (4). Arvitumägude ajalugu hakkas 1950-ndatel, kuid arvutimängud saavutasid oma populaarsust alles 1970-nditel.

Esimene laialt tuntud arvutimäng oli Spacewar!, mis ilmus 1962 aastal (5). Videomängude kuldne aeg oli 1978-1982a, millal Namco hakkas tootma arkaadi žanris mänguautomaate. Kõige populaarsem nendest oli: Galaxian (pilt 1), Pac-Man, Donkey Kong jne. 1983 aastal Nintendo esitas Mario Brosi. (6). Koos arvutide ja konsoolide arenemisega arenesid ka mängud. Kuid kõige populaarsemad mängud olid mitu korda ümber kirjutatud ja uuendatud. Hetkel veebikasutaja saab vabalt leida samad mängud flash versioonis ja vabalt mängida. Üldjuhul mängude tootmise ettevõted olid juba enne veebi tulekut ja veelgi edukamalt tegutsevad ka tänapäeval.  

 

Pilt 1. Galaxian.

Teises osas räägin natukene tekstipiiparist, mis on tänäpäeval tavakasutusest kadunud. Inimene, kes tahtis saata sõnumi, pidi helistama operaatorile ja ütlema sõnumi teksti ja abonendi numbri. Signaali kannataksid edasi raadioaparaati abil tekstipiiparile. Tektipiipar peab pidevalt “kuulama” fikseeritud raadiosagedust. Tekstipiipar aktiveeritakse oma numbrile vastavalt, siis tuleb signaal ja sõnumitekst(7). Tänapäeval tektsi ja toonipiiparid kasutatakse ainult haiglases (Eestis mitte) ja sõjaväes. Kuid ilmselt varsti see sureb ka välja. Samsung koos CellTrust-ga hakkas looma süsteemi, mis asendab tekstipiipari süsteemi. Antud süsteem nimetatakse PULSE-ks ja ta töötab telefonide (Galaxy) ja käekellade (Galaxy Gear) kaudu. Antud süsteem peab lahendama põhilisi tekstipiipari probleeme: pimedad tsoonid ja andmete kaitsmine (secureSMS). 

Rohkem sellest süsteemist: https://www.youtube.com/watch?v=Rl1ZUn5fLF4

Naljakas reklaam tekstipiiparist: https://www.youtube.com/watch?v=ZGpNzimt22k

1 - https://ru.wikipedia.org/wiki/Nintendo

2 - https://ru.wikipedia.org/wiki/Sega

3 - https://ru.wikipedia.org/wiki/Konami

4 - https://en.wikipedia.org/wiki/Namco

5 - https://en.wikipedia.org/wiki/Spacewar!

6 - https://ru.wikipedia.org/wiki/Mario_Bros.

7 - https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D0%B9%D0%B4%D0%B6%D0%B5%D1%80

Pilt 1 - https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/0/09/Galaxian.png

Ebaedukad IT projektid.

Top4Top (1).

Esimeseks  ebaedukaks  IT projektiks, mis mulle huvi pakkus, oli  Venemaal tehtud sotsiaal-meedia portaal Top4Top. 2007 aastal Dmitri Dibrov ja Lev Novoženov esitasid  oma produkti mille põhiidee oli selles, et interneti kasutajad saaks suhelda tuntud  inimestega: naitlejate-, sprotlastega  jne. Kogu investeering projektisse oli  ligi 15mln dollarit.  Nendest 5mln olid kulutatud reklaami peale (2).

Fiasko põhjused:

• Kasutajad ei saanud lubatud funktionaali;
• Kasutajad ei saanud projekti ideedest aru;
• Suur osa rahast oli kulutatud turundusse. Seetõttu oli lubatud palju rohkem kui realiseeritud.

Nagu kokkuvõtlikult ütles majanduse ja innovatsiooni õpejõud Mihhail Hohmitš: “Pole vaja investeerida turundusse, kui projekt on veel värske ja tehtud vaid pooleli” (3).

Projekti ambitsioonidest veel räägib auktsioon, kus oli müügis projektiga seotud kontoritehnika: 3 süsteemseid plokke, 36 monitoore, 14 printereid, 30 sulearvuteid, 39 nutitelefone ja 56 servereid (4).

Kodak

1975 aastal Steven Sasson tegi esimese digitaalse kaamera, milles oli 10 000 pikslit. 1986 aastal kaameras oli juba 1,4 mln pikslit (5).

Sellel ajal Kodak tegeles filmilintidega ja nad ei tahtnud oma äri ära kaotada. Seepärast kaameraid turule ei ilmunud. Kodak hakkas müüma digitaalkaamerat koos konkurentidega ja seega ei saavutanud  hea positsiooni turul.

Teine Kodaki viga tekkis siis, kui nad hakkasid tootma  fotoapparate Wi-Fi-ga koos, kus oli võimalus jagada oma pilte internetivõrgus. Kuna  tarbijad ei ostnud Wi-Fi tõttu neid suuri kaameraid ja Kodak lõpetas oma idee edasi arendamist.

Õpetuse kokkuvõttes Pete Pachal rõhutab:

• Pole vaja karta rikkuda oma vana äri uue toote nimel;
• Innovaatilised ideed  peavad olema riskantsed. Pole vaja idee ära tappa, kui esimene tarbijate reaktsioon oli halb (6).

Google projects have failed.

Võtsin Google-t, tahan  näidata, et mitte kõik Google projektid olid edukad.

1. Google Lively – virtuaalne maailm, kus inimesed saavad suhelda jne. Projekt elas: 31 juuni – 31 detsember, 2008. Pandi kinni, ei olnud kasutajaid.
2. Google TV. Oktoober 2010 - juuni 2014. Oli konkurent Apple TV-le. Nüüd Google tegi Android TV, mis on edukam.

Kes tahab veel vaadata, siis pakun selline nimekiri.

Kokkuvõtteks tahaks öelda, et erinevates tingimustes projekti edu kriteeriumid on ka erinevad. Näiteks, kui projekti tehakse tellimuse alusel, siis projekt peab olema tehtud tähtaja ja plaanitud eelarve piires. Mis puudutab start up ideid - siin on asi keerulisem. Innovaatilised ideed vajavad riske ja kiirust. Kui projekti tehakse konkurentsi tingimustes, siis on väga tähtis kiirus, funktionaalsus ja lõpptarbijate mugavus. 

Allikad:

1.  http://top4top.ru/
2.  https://smollbiz.ru/top-6-provalnyx-it-produktov.html
3.  http://kommersant.ru/doc/1773858
4.  https://habrahabr.ru/post/288750/
5.  https://en.wikipedia.org/wiki/Kodak_DCS
6.  http://mashable.com/2012/01/20/kodak-digital-missteps/#p68fsRWfCiq6