Teema 7. IT profi Eestis 2017 aastal.

Minu arvates professionaalsust saab hinnata vaid valdkonda tervikuna analüüsides. Kuna IT valdkond koosneb mitmetest erinevatest valdkondadest, siis pole võimalik väita, et inimene on professionaal terve IT valdkonnas.

Arvan, et inimene saab saavutada professionaalsust oma valdkonnas peamiseslt sii, kui ta pidevalt õpib ja uurib uusi asju mis IT valdkonnas ilmuvad. IT valdkonda pidevalt arendatakse ja muudetakse. Inimene peab suutma iseseisvalt õpima. Kaasajal IT profi peab tundma hästi kõiki muudatusi mis IT valdkonnas toimuvad. Ning väga hästi teha seda tööd kus ta ise töötab. Näiteks, professionaalne Java programmeerija ei pea teadma kõike kitsendusi PHPs, kuid vajadusel saab programeerida ka PHP keeles.

Teiseks oskuseks on see, et IT spetsialist peab vajadusel kiiresti ümber õppima. Näiteks IT spetsialist programmeeris Java keeles, aga nüüd tuleb teha tööd phyton-ga. Tavaliselt head programmerijad kiiresti hakkavad kirjutama teises keeles. Sellist programmeerimiskeelte mitmekesisust hinnatakse tööandja poolt.

Kolmandaks, IT spetsialist peab teadma vähemalt ühte võõrkeelt, IT valdkonna puhul piisavalt valdama ka inglise keelt.

Need asjad, mida ma üleval kirjutasin, on loogilised ja vaevalt kannatavad kriitikat. Kuid tahaks veel liisada oma arvamust, kuidas ma näen IT professionaale tulevikus. Kuna tänapäeval kiiresti arendatakse just tehisintellekti, siis kaasaegne IT spetsialist saaks juba praegu hakata tegelema selle haruga. Tundub nii, et sellel valdkonnal on suur potentsiaal.

Veel arvan, et teise tüüpi tugevad IT spetsialistid hakkavad “sündima” ka teistes valdkondades. Näiteks inimesed, kellel esimene kõrgharidus ja töökogemus ei ole seotud IT valdkonnaga. Toon näidet - põllumajanduse erialaga inimene hakkab programmeerima enda jaoks vajalikke programme (sellise tendentsi ma juba märkasin). Küsimus seisneb selles, kas ta hakkab ka edasi ennast arendama IT sfääris või mitte. Teiseks näideks on bioloogia ja IT valdkonnad, siis kohe tuleb biokiberneetika pähe. Tulevikus selliseid seosi peab palju rohkem olema.

Teema 6.

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi oma raamatus “The Case for Copyright Reform” pakuvad mingeid ideid kuidas saaks autoriõigust reformida. Saan siinkohal öelda, et ma pigem ei ole pakutud meetmetega nõus. Kuid vaatame mõnesid näideid lähemalt.

Vaatame teisele punktile: tasuta mitteäriline kopeerimine ja jagamine. Raamatus pakutakse, et see v]imalus peab olema tasuta. Ning tuuakse näide, et varem inimesed saaksid kopeerida luuletusi ja saata neid teistele. Või teha koopiat helikakassetist. Põhjuseks, mida nad toovad selle osa kaitsmiseks, on erasuhtlemise ja vaba informatsiooni edastamise õigus. Nüüd pakun oma näidet – oletame, et mina olen noor kirjanik. Palk sõltub ainult sellest kui hästi ma kirjutan ja millise tiraažiga minu raamatuid müüakse. Õppisin mitu aastat ülikoolis. Harjutasin jutukirjanduses mitu aastat ka ning lõpuks kirjutasin hea raamatu. Tiraaž algul oli 10 000, aga kõik raamatud olid ostetud paari esimeste päevade jooksul. On selge, et tiraaži vaja suurendada. Tegime veel 20 tuhad paberkandjal koopiat, kuid rohkem keegi neid ei ostnud ja tulemusena need raamatud jäid tolmu korjuda poodides. Põhjuseks oli see, et keegi skaneeris paberkandjal teksti ja jagas internetis ta vaba vormis. Siis autoril on kohe kulud (lisatiraaži eest) ja saamata tulud olemas. Mina arvan, et autoril on õigus oma töö eest võimalikult palju raha saada. Õnneks, hetkel on võimalik osta e-raamatuid ka, kellele on neid lugeda mugavam.

Kolmas punkt: kommertsiline monopoolia 20 aastad. Hetkel õiguste kaitseaeg on terve elu ja 70 aastat peale surma. Tundub, et liiga palju. Kuid kui inimene ehitab maja, saab ta teda pärandada oma lastele. Miks siis autoriõigusega peab olema teistmoodi? Siin ma ei saa enda jaoks piiri leida. Kui asi puudutab ravimeid, siis olen nõus, et ühiskonnale on konkurents selles valdkonnas parem. Konkurentsi tingimustes hind ja ravimi kättesaadavus kasutajate jaoks palju parem. Kuid ravimite puhul uue ravi jaoks monopool kehtib maksimum 10 aastat.

Olen nõus sellega, et autor, kes tahab olla autoriõiguste kaitse all, viis aastat peale peab olema leiutav andmabaasist.

Viiendas punktis ma hetkel ka probleemi ei näe. Näiteks lauljad, kes tahavad üle laulda teise laulu oma keeles. Nad lihtsalt ostavad või küsivad luba selle tegemiseks. Need, kes teevad remikse ja ei planeeri oma toimingute eest raha teenida, lihtsalt peavad allikatele viitama. Selliseid remikse on Youtube´s palju.

Teema 5. Ole inimene (Remember the human).

Internetis nagu reaalelus on head ja pahad inimesed olemas. Ja igalpool inimestel olemas võimalus valida kellega suhtleda võib. Kahjuks on onlainis vahel raske sellest aru saada kellega tegemist on. 

Tihti kuulsin sõbrannadelt, et internetis on väga palju “alfonse”, kes romaantiliste suhetega alustavad aga pärast raha naistest imevad. Põhjusi saab olla palju, näiteks, ajutilised finantsilised probleemid. Või raha selleks, et kohtuda reaalelus kui inimesed erinevates linnades elavad. 

Mul oli kogemus internetis töötamisega. Mõned töökohad olid sellised, et inimesed lubasid algul maksta, kuid pärast raha mina kätte saanud ei ole. See oli tavaliseks valetamiseks ajal millal mina vist üheksandas klassis õppisin. Aga samal aastal leidsin endale ühe normaalse töö internetis. Töö sisu oli selles, et loodi mitu portaale, kuhu firmasid või inimesed oma kuulitusi panid. Näiteks, firma tahab osta 100 tonni värvilist metalli. Teine ettevõte müüb värvilist metalli ja kirjutab sellest kuulutuste portaali. Minu tööülesanneks oli neid kuulutusi e-posti kaudu kokku panna. Keskmiseks tunnitasuks oli 4 dollari. Peale sellist tööd mina pole rohkem normaalseid tööpakkumisi internetis leidnud. Kogu aeg oli pettumus.

Kui mängude maailma analüüsida, minu kogemus ütleb, et seal on palju probleeme eetikaga enam alaealistel mängijatel. Nad on häbematud täiskasvanutega võrreldes. Kuid see on tava asi, et noored on julmemad. Ja seal nad tunnevad enda karistamatust. 

Sotsiaalvõrke kasutatakse nii heade tegevuste jaoks kui vastupidi. Näiteks, head tegelased saavad luua gruppe ja aidata teisi inimesi. Selliseid gruppe on Eestis ka olemas, mis aitavad vaesemaid ja vanemaid inimesi. Vastandiks sotsiaalvõrgus on inimesi, kes manipuleerivad alaealistega mis võib vahel isegi enesetapuni viia. Viimastel kuudel Eestisse jõidis selline ohtlik mäng nagu “Jookse või sure” (1), Venemaal nimetatakse ta“Синий кит”. Seega, internet saab olla nii kasulikuks kui ohtlikuks kohaks eriti alaealiste jaoks. 

Allikad:

1 - http://parnu.postimees.ee/4042921/koolitoeoetaja-sattus-tunnistajaks-jookse-voi-sure-maengule

Teema 4

Pekka Himanen tõstis oma raportis selliseid globaalseid probleeme nagu:

• Rahvusvaheline maksude konkureerimine. Iga riik püüab luua sobiliku maksude taset, et stimuleerida investoreid teha äri oma riigis.
• Rahvusvaheline tööjõu jagamine maailmas. Globaalne tootmine asub riikides, kus tööjõud on odav.
• Europa vananev ühskond. Ühiskonnas on suur osa pensionäridel.
• Kultuuride kasv. Majandus kasvab mängude, filmide, disaini ja muusika valdkonnas eriti hästi.
•  Meditsiini ja geneetika arenemise kasv vananevas ühiskonnas.
•  Rikaste ja vaevaste inimeste vahe. Põhjused – maailma turg ja suur vahe informatasiooni kätesaadavuses (arenenud ja arenevate riikide vahel).

Raportis oli toodud kolm mudeli majanduse ja tehnoloogia kohta:

1. Sillicon Valley – USA mudel. Mudeli probleemiks on see,  et ühiskonnas on rikaste ja vaevaste inimeste vahel olemas kihid. Esimesed õpivad ja saavad haridust, teised tegelevad kriminaaliga. Näide oli Kalifoornia – tehnoloogiliselt araenenud piirkond, kuid seal protsentuaalselt jagatuna paljud kodanikud istuvad vangals. Üks aasta vanglas maksab rohkem kui ühe aasta Harvardi õpimise tasu.
2. Singapuri mudel – Asia mudel. Odav tööjõud ja maksude tasud on sobilikud investorite jaoks.
3. Soome mudel – Euroopa mudel.

Igal mudelil on omad probleemid ja täna nad vajavad innovaatiliseid muudatusi. Edasi raportis pakutakse 10 võimalusi kuidas saab Euroopa mudeli muuta. Ma toon siia juba olemasolevaid- ja lisan oma arvamust:

1. Communality (ühiskondliku tunne?). Inimene, kes elab ühiskonnas, peab seda tunda. Ühiskonnas peavad olema ühised eesmärgid ja iga üks ühiskonna üksus peab töötama selle saavutamise nimel. Hetkel Eesti töökultuuris väga populaarseks lahenduseks sai töö jäotus. Iga tööline või osakond meeskonnas teeb oma tööd ja tulemusena ilmub ühine produkt. See on hea siis kui töö on jagatud mõistlikult ja olemas inimene või meeskond, kes paneb kõik tööosad kokku ja käivitab projekti. Kuid tavaliselt ma näen sellist situatsiooni millal iga inimene teeb oma tööd ja teistest osadest üldse ei mõtle. Sel juhul perspektiivis terve projekti käivitumine on komplitseeritud kui osakonnad omavahel piisavalt ei suhtle. Ja tavaliselt sel juhul ei ole inimest  kes vastutaks terve projekti eest! Kõik osad on tehtud, eraldi näd töötavad ilusalt, aga tuleb aeg panna süsteemi tööle tervikuna. Siis tuleb välja, et omavahel nad kokku ei lähe ja on raske tagantjärgi analüüsides leida, kes süüdi on. Hakatakse aega ja raha raiskama, et parandada süsteemi nii, et kõik tervikuna töötaks. Mina nägin seda riigiasutuse projektis - vastutava isiku pole olnud, projekti juht ei vastutanud projekti käivitamise eest, lõpuks parandas kõiki tavatööline, kes pidi selle projektiga töötama ja ta ise käivitama. Seega olen nõus, et ühiskondliku tunne peab olema igas projektis, mis töö jagamisel baseerub. Ning peab olema isik, kes vastutaks tulemuse eest ja ühiskndliku tunnet looks.
2. Encouragement. Selles osas räägitakse sellest, et kui inimene tahab rikkaks saada, peab ta mõtlema ka sellest, et ta teisi vaesemaks ei teeks. Minu arvamusel on see printiip väga tähtis meie ühiskonnas. Näiteks, kui firma omanik teeb enda kasuks suurema tulu tööliste palgafondi eest, on väga pahaks variandiks tööliste jaoks. Hiljuti Delfis ilmus artikkel ühest firmast ja mulle väga meeldis kuidas firma omanik seletas, et ta ei saa töölistele maksta niivõrd madala palka, et ta ise selle palgaga elada ei saaks (1). Rahaline heaolu peab kasvama igal tasemel võrdselt.

Põhikontseptsioonid sotsiaalseks arenguks Euroopas.

1. Loominguline majandus – selge on see, et Euroopa ei saa konkureerida odava Aasia tööjõuga. Arenenud riigid peavad tõstma tootlikust innovatiivsete lahenduste abil. Uurida uusi majanduse alasid. See osa vajab finantseerimise kasvu. Mina arvan, et innovatiivsed lahendused saaks tulla siis, kui teadlased otseselt tootmisega töötaks. Selge see, et teadlane ei saa hakata katset tegema tootmise protsessi käigus. Kuid ta saaks uurida tootmises, millised probleemid nendel on ja luua katsebaase ülikooli raames, et selliseid probleeme kunstlikult korrata ja lahendusi leida. Mina ise töötan ühes katsebaasis, Alguses ideeks ol pidev töö ja katsed Eesti Maalikooliga. Kui baas valmis sai, hakkasime lihtsalt tavalise tootmisega tegelema et kulusid väiksemaks teha. Muidugi, ilma finantseerimiseta ei saa midagi katsetada ja uurida. Kuid kasu on olemas näiteks õpilaste jaoks, et nad saaks praktikat teha ja vaadaks, kuidas reaalelus tootmine toimub.
2. Loominguline heaoluühiskond – ühiskonnas inimestel peavad võrdsed tingimused olema selleks, et iga inimene saaks oma potentsiaali realiseeruda. Me maksame riigimakse ja ootame, et riik kaitseb meid ja pakub võrdseid võimalusi enda realiseerimiseks ühiskonnas. Elukestev õppimine peab olema loogiline, inimene peab oma tööoskusi arendama. Areng toimub oma tööerialas. Kuid on selliseid inimesi, kes tahavad õppida teist eriala ja siis probleemid tekivad. Hetkel täiskoormusega inimene peab töötama minimaalselt 40 tundi nädalas, kuid tavaliselt mitteametlikult veelgi rohkem. Vaatame põllumajanduse töölisi või juriiste, kes töötavad varahommikust hilisõhtuni. Ja saavad selle eest heal juhul lisatasu, kuid seaduse järgi tegu on ületundidega, mis makstakse 1,5 tariifiga välja. Eestis on riigiasutusi, kes maksavad töölistele ületundide eest tavalise 1,0 tariifiga ja vormistavad maksu nagu lisatööd. Kui sellised asjad toimivad riigiasutustes, mida siis ühiskonnast oodata? Ma arvan, et töö nominaalaeg peab olema veelgi vähem, siis inimestel on vaba aega rohkem, ka soovi enesekasvuks oma- või teises valdkonnas. Tööline peab olema julgem ja oma õigusi kaitsma. Probleem on selles, et kui inimene hakkab oma õigusi kaitsma, aga riik ei toeta ega kaitse ta, siis töölisel on tõenäosus kaotada vaidluses tööandjaga suur. Mina ise ka osalesin vaidluse protsessis, õnneks minu tuttavad juriistid mind aitasid - siis sain oma õigusi kaitsta, muidu raske seda teha oleks. Kui kõik teised töölised kannatavad tööandja ebaseadusliku käitumist, siis tööandjad teevad nii nagu tahavad. Ja tööline kardab oma töökoha kaotada, mis on suureks probleemiks meie ühiskonnas.
3. Kasulik areng inimesele – räägitakse tasakaalust tootmise protsessis et inimestel nii palju stressi tööl poleks. Stressi tõttu võib ta haigestuda. Püstitatakse pensiooniaja tõstmise probleemi. Meie ühiskonnas töölise tervise seisukord peab olema väga tähtis. On vaja haigusi edendada. Mina arvan, et kõik haigused tekivad stressi tõttu. Kui inimestel oleks rohkem aega spordi-, hobide- ja enda arenemisega tegeleda siis oleks ka haigusi vähem.  Vaimne tasakaal peab inimestel olema, aga kui inimene peab ttöl elama siis seda saavutada võimalik ei ole. Siia sobiks sama mõte millest ma juba varem kirjutasin - et töö nominaalaeg peab olema vähem, kuus tundi päevas on piisav.
4. Globaalne kultuur – selles osas räägitakse Euroopa ühiskonna vananemise probleemist ja lahenduseks pakutakse tööjõu migratsiooni. Sellega olen ma osaliselt nõus – riigid, kus ühiskond vananeb ja palgad on kõrged, saavad oodata noorema tööjõu teisest riikidest. Eesti sellel juhul on halvemas olukorras - meie riigis palgad nii kõrged ei ole ja meie nooremad kodanikud sõidavad Eestist ära kõrgema palga otsmiseks. Ja migrantidel on valiku kuhu sõita, nad valivad riike kus makstakse rohkem ja sotsiaalsed tingimused on paremad.

Eestis on identsed probleemid mis raportis püstitatud. Ma väga loodan, et rakendatakse midagi selleks, et inimestel oleks peamikeks tegevuseks elus mitte töö, vaid pere, tervis eneseareng jne. Kuid tõenäoliselt tööline peab muutuma ka ise, otsustada, mis tegelekult tal vaja komfortse elu jaoks. Tean inimesi, kelle jaoks on vaimne tasakaal palju tähtsam kui rikas elu, siis nad töötavad osalise koormusega. Ausalt öeldes suurem osa nendest proovisid seda teha Eestis, kuid pärast välismaale kolinud. Näiteks, Inglismaal selle eluviisiga inimene saab paremini elada Eestiga võrreldes. Mina tegelikult tahaks osalise koormusega töötada ka, siis saab rohkem õppida. Kahjus pole see minu palgaga võimalik.

1 - http://arileht.delfi.ee/news/uudised/presidendilt-tunnustuse-saanud-toostur-mul-oleks-oma-tootajatele-piinlik-maksta-palka-millega-ma-ei-saaks-ise-hakkama?id=77178864

Teema 3. Rolli- mudinamängud meedia aspektis.

Tänapäeval inimesed veedavad palju aega veebis. Seal on võimalik suhelda, õppida, uudiseid vaadata ja lugeda, muusikat kuulata jne. Internet on mugav koht info kiireks leidmiseks või vaba aega veetmiseks. Selles postituses tahaks rääkida kuidas ma tutvusin tekstipõhiste mängudega ja milline on mängude roll meedias.

Kuna minu emakeeleks on vene keel, siis ma mängisin ka runetis (nn vene keelsedinterneti ressursid kokku). Üks esimestest tekstipõhistest mängudest runetis oli „Бойцовский клуб” ehk “Combats club” (1). Mäng loodi 2002 aastal ja ta oli väga populaarne 2007 aastani. Et lugeja saaks kujutada ette, kuivõrd populaarne oli see mäng: rariteetne mõõk maksis 4000 kuni 9000 dollarit. Nii palju maksis ainult üks mõõk, aga oli võimalus osta ka terve komplekti. Ta oli populaarseim mäng runetis 2006 aastal.  Seal mängisid nii keskmise tuluga kui ka väga rikkad inimesed. Rikkad inimesed mängisid tavaliselt koos, ühes gruppis. Tihti oli nii, et nemad peale mängu elus tegid omavahel oma äri ka. Seal oli igaaastane pidu, kus mängijad kohtusid. Minu arvates, see on tavaline praktika, mille puhul mängijad kohtuvad elus. Üks väga tuttav vene laulja raiskas seal palju raha ja lõpuks otsustas teha oma mängu samas žanris. See oli näideks, millal inimesed saavad omavahel kokku ja tevad äri päriselus koos. Kuid tänapäeval see mäng enam nii populaarne ei ole.

Teiseks tekstipõhiseks mänguks, mida ma mängin siiamani, on GanjaWars (2). Siin on juba võimalusi rohkem. Selles mängus on jututoad, vaba vestluse foorumid, fotoalbumid jne. Mängijatele pakutakse mitte ainult mängumaailma, kuid ka palju suhtlemisvõimalusi. Muidugi, et sel juhul foorumil arutletakse ka põhimaailma probleeme poliitikas ja teistes valdkondades. Inimesed savad jagada oma arvamusi. Näiteks, „oranži revolutsiooni“ ja „Euromaidani“ ajal Ukrainas mängu foorumil oli võimalik lugeda, mis Ukrainas hetkel toimub. Mängijad, kes elavad seal, jagasid oma arvamusi ja tegid hetkeseisu situatsiooni ülevaadet. Mängus olemas selline traditsioon nagu GanjaParty – mängijad kohtuvad Moskvas või Peterburis, et suhelda omavahel päriselus. Mõned nendest pärast loovad pere ja elavad koos J. Seal saab leida inimesi, kes aitaks teha kodutööd, näiteks referaati mängurahade eest. Olemas spordi totalisaatorid mis on seotud reaalse spordiga.  Huvitav on just see, et selle aasta märtsis mängul on sünnipäev - 14 aastat, aga paljud  inimesed mängivad ta projekti algusest vaatamata sellele, et nüüdseks on juba palju graafilisi mänge juba olemas.

Allikad:

1 - http://www.combats.com/

2 - http://www.ganjawars.ru/